Ametlik nimi: Hispaania Kuningriik (Reino de Espana)
Pealinn: Madrid, rahvaarv koos eeslinnadega ligi 6 miljonit
Pealinn: Madrid, rahvaarv koos eeslinnadega ligi 6 miljonit
Riigikord: Parlamentaarne monarhia. Hispaania kuningas Juan Carlos I valitseb riiki 1975.aastast. Peaminister Rodrigues Zapatero valiti ametisse 2004. aastal.
Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785.aastal Hispaania kuninga Carlos III poolt eristamaks riigi sõjalaevu teiste riikide merealustest.
Pindala: 504 782 km2 (koos Baleaari ja Kanaari saarte ning 5 autonoomse piirkonnaga)
Rahvaarv: 44 miljonit
Keel: Ametlik riigikeel on hispaania keel. Katalaani keelt räägib 17% rahvastikust ja baski keelt 2%.
Usk: 99% rahvastikust kuulub rooma katoliku kirikusse
Ajavahe: Mandri-Hispaanias ja Baleaari saartel on kell 1 tund vähem kui Eestis, Kanaari saartega on ajavahe 2 tundi.
Raha: Euro.
Suvel 2010 pakume reise Hispaania lõunarannikule Costa Daurada ning Costa Brava kuurortidesse 5. juunist kuni 18. septembrini. Kasutame rahvusliku lennukompanii Estonian Air liinilende Barcelonasse.
Hispaania on kergemeelne, Hispaania on lõbus, kliima on suurepärane, Hispaania köök keelt alla viiv - mida veel ühelt puhkuselt tahta!
Varjupool on ka: kuldsed rannaribad on kohati nii ülerahvastatud, et ei mahu ujuma minema - nähtus, mida mujal maailmas naljalt ei kohta. Seda eriti hispaanlaste puhkusekuul augustis, mil rannikule valgub kõik see sisemaa rahvas, asutab end suurperede kaupa sobivas sügavuses vette ja asub keelt peksma.
Rahvusvaheline lõbujanuline puhkuseturist lepib sellega. Kes tahab elu ja möllu, selle koht on just siin.
Hispaanlased ise rõhutavad, et puhkus nende juures ei ole ainult sun, sand and sangria. Rannikult sisemaale minnes leiab fantastilised väikelinnad, keskaegsed kirikud ja kindlused, suurejoonelised veiniaiad ja palju muud huvitavat.
